Aegna saare üldinformatisoon
Aegna jääb Tallinna lahe kirdeossa, ning Tallinn Aegna saarest jääb 14 km kaugusele. Viimsi tipust jääb saar (Rohuneemest) loodesse. Aegna saar eraldab Tallinna lahe Soome lahest.
Saksa keeles teatakse Aegnat kui Wulfi, meie läänenaabrid, rootslased, kutsuvad saart Ulfsöks. Meie eestlased kutsume seda kolme ruutkilomeetrist saarelahmakat ka Äignaks. Kui sa tahad Äignale sõitu teha, siis vaata siia. Saarel elab alaliselt kaks registreeritud elanikku, suveperidoodiks saarel elavate inimeste arv mitmekordistub. Huvitav fakt on see, et saarel ei tohi viibida korraga üle 3000 inimese.
Saart külastatakse tema vaatamisvääruste ja ilusate randade pärast. Nimelt asub saarel mitmeid fantastilisi matkaradu, ajalooline kalmistu, suurte rahnudega kivikülve. Samuti võib saarel kohata ka mitmeid sõjaaegseid kaitserajatisi, samuti kivilabürinti, millel pidavat olema maagilised mõjud ning muidugi ei puudu saarel supelrannad koos telkimisplatsidega.
Aegna on enamuses metsaga kaetud (80% ulatuses). Mets on väga ürgse loomuga ja puutumata inimesete reostusest ja seetõttu tuleb meil seda saart hoida. Aegna saar on lisatud maastikukaitsealade registrisse. Kõik saarel toimuv ja ettevõetav peab olema kaitse-eeskirjadega kooskõlas. Aegna metsad ja rannikukooslused peidavad endis mitmeid haruldasi liike ja nende kodupaiku. Aegna saare rannajoone pikkuseks on mõõdetud 10 km. Aegna jääb Tallinna kesklinna haldusalasse.
Aegna saare geograafia
Aegna saare täpne pindala on 2.93 ruutkilomeetrit. Goegraafilised kordinaadid on 59°35` põhjalaiust ja 24°45´ idapikkust. Viimsi poolsaart ja Aegnat eraldab kaks pisikest saart: Kräsuli ja Kubli saar. Kräsuli ja Aegna vahele mahub veel väin nimeha Suursalm. Suur nimi pisikese väina kohta. Aegnast loodesse jäävad Sillikrunn ja Villikrunn. Lääne poolet tuleb saarele vastu Punakivi kari. Aegna kirdeossa on moodustunud kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhjatipp on endale nimetuseks saanud Eerikneeme. Eerikneemet ja Lemmikut eraldab väike lahesopike. Jahitidele ja kaatritele mõeldud jahisadam jääb Aegna saare lõunarannikule (Talneem). Läänerannikut seostame Kurikneemega.
Aegna saart iseloomustab tasane pinnamood. Et asi oleks huvitavam, eristuvad tasasest pinnamoest mitmepalgelised rannamoodustised, luited ja sood. Saare põhjaosa on õnnistatud kõige suuremate luidetega, kuid siiski esinevad luited läbi kogu saare. Saart on pidevalt lõhkunud suured ja kõrged merelained. Eriti suuri kahjustusi on toonud suuremad sügistormid, mis on saare edelaranniku (Talneeme ja Punakivi kari vaheline ala) taandanud 5 aastaga 5 meetrit. Lained on kujundanud Aegna rannajoone väga eripäraseks. Kohata võib mitme meetri kõrguseid rannaastanguid. Aegna saart külastab aastas tuhanded turistid, nii kohalikud kui ka välisturistid. Üks suur põhjus külastamiseks on saare ilusad ja puhtad metsa- ja liivarannad.
Aegna saare ürgne ja huvitav loodus
Nagu juba õeldud, Aegna on huvitav oma vana metsa poolest. Samuti iseloomustab saare loodust väga erimoelised rannad ja metsade vahele jäävad soomülkad. Viimasest jääajast on saarele pidama jäänud tohutu suured rändrahnud. Aegna on suhteliselt liigirohke saar. Saarel on ülesse loetud rohkem kui 300 soontaime. Ka mitmed samblad ja samblikud on Aegna saarel endale kodu leidnud. Samblike ja samblaid on sadakond eriliiki. Paljud neist liikidest on looduskaitse all, sest alates 1991. aastast on saar lisatud maastikukaitsealade hulka. Loodusväärtuste kaitsmine on saarel rangelt reguleeritud erinevate kaitse-eeskirjade alusel.
Loomadest võib saarel enamasti kohata ulukeid. Ka rabased on saarel sagedased külalised. Lindude poolest on saare mets üsna liigirohke. Võib kohata nii ränd-, ranna- ja metsalinde. Saare läänerannikule on pesitsema asunud merikotka paar, kas on pideva jälgimise ja kaitse all.
Aegna saare infrastruktuur
Aegna saarele on rajatud mitmeid erineva pikkuse ja raskusastmega loodus- ja matkaradu. Loodusradadel on lihtne orienteeruda, kuna saar on varustatud 24 infotahvliga. Saar avati turistidele alles 1960ndate alguses. Siis avati thie liiniliiklus otse Aegna sadamaga, mis võimaldas saarel saada väga populaarseks turismiobjektiks. Laevaliikluse avamise algusaegadel külastas saart paarsada inimest päevas, sest ükski tsiviilisik polnud ju saart veel oma silmaga näinud. Üheksakümnedatel jäi laevaliiklus soiku. Milleeniumi alguses toimusid laevareisid laev „Monicaga“, mis nüüd viib ainult Naissaarele. Täna sõidab Aegnale parvlaev „Vesta“. Aegna saare kail puudub lainemurdja ja seetõttu pääsevad Soome ja Rootsi liinilaevade lained sadamasse sisse, mis väiksemad alused üsna ära lõhub. Ka purjetamine.com viib soovijaid Naissaarele. Kui Teil on soov Aegnat külastada, siis kontakteeruge meiega siin.
Koolinoorte harimiseks ja Aegna saare loodusega tutvumiseks on saarele rajatud loodusmaja kompleks, et korraldada looduspäevi.
Saarel eksisteeris kunagi kolme kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mis töötas alates aastast 1914, kuni aastani 1944. Nüüdseks on raudtee rohtu kasvanud ja autode poolt üsna ära lammutatud. Aegna saar omab veevärki, aga täiesti toimiv kanalisatsioon puudub. Elektrit saab saar Viimsi poolsaare alajaamast, mis on saarega ühendatud merealuse kaabliga.