Purjetamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid purjekate tüüpe, mida saab eristada kolme põhiomaduse järgi:
- Kere tüüp (ühe kerega, katamaraan või trimaraan)
- Kiilu tüüp (uimkiil, tiibkiil, külgkiil, svert või sissetõmmatav svert)
- Masti ja purjede tüüp (luup, fractional rig sloop, ketš, kuunar, jaul, kaater, cat)
Vaatame erinevaid tüüpe veidi lähedamalt.
Kere tüüp: Kere on purjeka peamine osa ning see valmistatakse enamasti klaaskiust, metallist või puidust. Kere tüüp kirjeldab kerede arvu.
- Ühe kerega – üks kere
- Katamaraan – kaks kere
- Trimaraan – kolm kere
Ühe kerega purjekad on küll palju levinumad, kuid katamaraanidel ja trimaraanidel on mitmeid eeliseid, sealhulgas suuremad kiirused ja suurem stabiilsus. Ühe kerega laev toetub stabiilsuse jaoks ballastile. Katamaraanid ja trimaraanid saavad stabiilsuse mitme kere vahele jäävast vahemaast.
Kiilu tüüp
Kõikidel purjekatel on üks või mitu külgpinda, mida tuntakse kiilu nime all. Kiilu põhieesmärgiks on avaldada vastujõudu tuule poolt tekitatavale külgjõule ja tekitada kergitamise teel edasiliikumist. Teisejärguliseks eesmärgiks on ballasti tekitamine – mida rohkem ballasti, seda stabiilsem (ja raskem) laev on. Leidub erineva kujuga kiile ning neil kõigil on lisaks erinevale nimele ka omad eelised ja puudused.
Täispikk kiil
Täispikka kiilu kasutatakse traditsioonilistel purjekatel ning see kasutab kere adekvaatseks kergitamiseks ja sellele ballasti tekitamiseks sügavuse asemel oma pikkust. Ahtriosasse kinnitatakse enamasti rool.
Uimkiil
Uimkiil on roolist eraldatud ning see on kere kogupikkusega võrreldes sügavam ja lühem.
Tiib- või pirnkiil
Kiilu põhja kahe tiiva või ühe pirnkiilu lisamine võimaldab ilma liiga suure lisaraskuse lisamiseta parandada püstuvusmomenti. Tiivad ulatuvad välja põhikiilu tipuosast. Kuigi tiibkiile kasutatakse enamasti suure jõudlusega purjekatel, kasutatakse neid ka kruiisilaevadel süvise vähendamiseks, et sellega saaks madalamas vees sõita. Pirnkiilu eesmärgiks on tuua ballast nii madalale kui võimalik, aidates sellega kasutada ära maksimaalset võimalikku tõstejõudu ilma kiilu sügavust suurendamata (mida kutsutakse süviseks).
Külgkiil
Külgkiiluga purjekad suudavad mõõna korral liivas ja mudas püsti seista. Need on suurte loodetega piirkondades väga levinud. Külgkiilud ei ole võrreldes keskkiiluga külgsuunas libisemise (triivi) vähendamise osas nii efektiivsed.
Svert või sissetõmmatav svert
Sverte ja sissetõmmatavaid sverte saab meeskonna poolt tõsta ja langetada. Kui see on üles tõstetud, siis vähendab see nii triivi kui ka märgpinda. Kui see on alla lastud, siis pakub see peaaegu samu eeliseid, mis kiilgi, kuigi väiksematel laevadel on need sageli ballastita. Svert kinnitatakse poldiga laeva külge ning see loob ka pöördepunkti tõstmiseks. Sissetõmmatava sverdi saab lükata laevas olevasse avausse. Neid kasutatakse sageli julladel, aga ka suure jõudlusega katamaraanidel ja trimaraanidel.