{"id":2986,"date":"2016-05-22T17:46:43","date_gmt":"2016-05-22T15:46:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.purjetamine.com\/?p=2986"},"modified":"2023-03-25T07:17:35","modified_gmt":"2023-03-25T05:17:35","slug":"purjelaevade-ajalugu-esimestest-paatidest-tanapaevani","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/purjelaevade-ajalugu-esimestest-paatidest-tanapaevani\/","title":{"rendered":"Purjelaevade ajalugu – esimestest paatidest t\u00e4nap\u00e4evani"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

\"<\/a>
16. sajandi Hispaania s\u00f5jagaleoon<\/figcaption><\/figure>\n

Esimestel purjelaevadel oli \u00fcks mast, mille k\u00fclge oli kinnitatud raapuri. Laevameistrid on sajandite jooksul purjelaevade purjesid (taglast) mitmel erineval viisil kohandanud, et need tuult palju efektiivsemalt kinni p\u00fc\u00fcaksid. Raapurje puhul ripuvad purjed peelepuu k\u00fcljes. Pikipurjestustaglase korral ripub puri peelepuu k\u00fcljes paralleelselt laeva k\u00fclgedega, olles k\u00fclgedelt puhuva tuule korral palju efektiivsem. 15. sajandil olid paljudel laevadel erinevate taglaste segud: m\u00f5nede mastide k\u00fcljes olid raapurjed ja teise k\u00fcljes pikipurjed. Laevad suutsid n\u00fc\u00fcd \u00fcletada ookeane.<\/h4>\n

 <\/p>\n

1. Esimesed paadid<\/h2>\n
\"Palkide<\/a>
Palkide \u00f5\u00f5nestamise teel sai valmistada lihtsamaid paate<\/figcaption><\/figure>\n

Esimeseks vees\u00f5idukiks, mida tuhandeid aastaid tagasi kasutati, olid ujumisabivahendina kasutusel olnud palgid. Hiljem hakati palke parvedeks kokku siduma v\u00f5i neid kanuudeks \u00f5\u00f5nestama. Piirkondades, kus ei olnud suuri puid, kasutati paatide valmistamiseks kohalikke materjale nagu pilliroog v\u00f5i loomanahad. Need varased vees\u00f5idukid liikusid lihtsate aerude abil v\u00f5i teibaga m\u00f6\u00f6da j\u00f5ep\u00f5hja l\u00fckates.<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

2. Iidne Egiptus<\/h2>\n
\"Niiluse<\/a>
Niiluse purjelaev, iidne Egiptus<\/figcaption><\/figure>\n

Egiptuses kasutati esimesi purjelaevu\u00a0Niiluse j\u00f5el<\/a> s\u00f5itmiseks umbes 3400 eKr. Esimeste laevade kered valmistati pap\u00fc\u00fcruse k\u00f5rte kokkusidumise teel. Hiljem hakati kasutama akaatsia ja l\u00e4\u00e4neplaatani puid, kuigi nende l\u00f5ikepikkus j\u00e4i l\u00fchikeseks. Neil oli \u00fcks raapurjega mast ning kui tuul ei puhunud soosivast suunast, siis kasutati sellele lisaks ka aerusid. Meeskond juhtis laeva pika aeruga, mis rippus \u00fcle ahtri.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"Iidse<\/a>
Iidse Egiptuse kuninglik laev<\/figcaption><\/figure>\n

Alates 2900 eKr hakkasid Egiptse kaupmehed importima seedripuud, millest sai valmistada palju pikemaid laudu. Hiljem hakkasid egiptlased ehitama kiilu ja riffeldatud kerega laevu, v\u00f5ttes aluseks\u00a0Minose Kreeta<\/a> kaupmeeste laevade disaini. S\u00f5jalaevad vaarao Ramses III juhtimise all umbes 1400 eKr.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

3. Vana-Kreeka trireme<\/h2>\n
\"Kreeka<\/a>
Kreeka trireme<\/figcaption><\/figure>\n

Kuigi purjed olid parimaks viisiks, kuidas kaubalaevu liikuma panna, vajasid\u00a0s\u00f5jalaevad<\/a>\u00a0purjedele lisakiiruse lisamiseks ja paremaks man\u00f6\u00f6verdamiseks aerusid. Vana-Kreekas kasutati s\u00f5dades aerudega\u00a0laevu, mida kutsuti galeerideks. Kolme aerude rea ja rooliaeruga Kreeka triremed triumfeerisid 480 eKr Salamise merelahingus P\u00e4rsia laevastiku vastu.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

4. Foiniikia j\u00f5ehobu<\/h2>\n
\"\u201eFoiniikia<\/a>
\u201eFoiniikia j\u00f5ehobu\u201c 800 eKr<\/figcaption><\/figure>\n

Foiniiklased<\/a>\u00a0rajasid vahemikus 1500 ja 1000 eKr Vahemere idakaldale linnad Sidon ja Tyre. Nad tegelesid Vahemere kalda\u00e4\u00e4rsetes linnades isevalmistatud toodetega kauplemisega, sealhulgas klaas, v\u00e4rvid, lina, \u00f5li ja elevandiluu. Foiniiklased kasutasid merel k\u00e4imiseks vastupidavaid kaubalaevu, mida kutsuti\u00a0hippoi<\/em>\u2019deks.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

5. Rooma kaubalaev<\/h2>\n
\"Rooma<\/a>
Rooma kaubalaev, 200 eKr<\/figcaption><\/figure>\n

Kreeka v\u00f5imule Vahemeres hakkasid vastupanu osutama\u00a0kartaagolased<\/a> P\u00f5hja-Aafrika Foiniikia kolooniast. Kartaagolaste galeerid, mida kutsuti quinquereme<\/em>\u2019deks tegid \u00e4ra Kreeka trireme\u2019dele, kuni nad said ise\u00a0Puunia s\u00f5dades<\/a>\u00a0(264-241 eKr) Roomlastelt sarnase disainiga galeeride k\u00e4est l\u00fc\u00fca.\u00a0Rooma kaubalaevad<\/a>\u00a0v\u00f5tsid varasematelt Foiniikia laevadelt m\u00f5ned omadused \u00fcle. Roomlased lisasid k\u00f5rge ahtri, keerulise taglase ja v\u00f6\u00f6ri v\u00e4ikese purje (priitpuri), et suurendada laeva man\u00f6\u00f6verdamise v\u00f5imet.
\nViikingilaev<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

6. Viikingilaevad<\/h2>\n
\"Viikingitest<\/a>
Viikingitest sissetungijad kasutasid kitsaid puidust viikingilaevu<\/figcaption><\/figure>\n

Skandinaaviast p\u00e4rit viikingid hakkasid alates umbes 800 eKr s\u00f5itma \u00fcle P\u00f5hjamere, et\u00a0r\u00fcnnata<\/a>\u00a0Britannia ja Iirimaa ranniku\u00e4\u00e4rseid alasid. Nad purjetasid ka m\u00f6\u00f6da Prantsusmaa ja Hispaania kaldaid ning j\u00f5udsid Vahemere \u00e4\u00e4rde. Viikingilaevade<\/a> kered ehitati \u00fcleulatuvate laudade kinni neetimise teel (klinkerplangutus), mis olid pikkadeks meres\u00f5itudeks piisavalt tugevad ja paindlikud. Laevad olid kujult kitsad ja madalad, sobides ideaalselt aerude j\u00f5ul merek\u00e4\u00e4rudesse sisenemiseks.<\/p>\n

Viikingite kaubalaevadel (knarridel) olid laiemad kered.\u00a0Viikingitest avastajad<\/a>\u00a0ja uusasukad s\u00f5itsid nendega Islandile ja Gr\u00f6\u00f6nimaale ning j\u00f5udsid umbes 1000 eKr ka P\u00f5hja-Ameerikasse v\u00e4lja.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

7. Koge<\/h2>\n
\"14.<\/a>
14. sajandi koge<\/figcaption><\/figure>\n

P\u00f5hja-Euroopa laevameistrid kasutasid sajandeid viikingliaevade klinkerplangutuse ja raapurjega disaini. Kolmeteistk\u00fcmnenda sajandi laevadel olid nii ahtris kui ka v\u00f6\u00f6ris k\u00f5rgemad platvormid ehk \u201ekindlused\u201c, millest vibuk\u00fctid nooli lasta said. Kaubalaevadel olid kauba jaoks s\u00fcgavad kered ning rool kinnitati seega ahtrisse. Kogesid kasutasid sageli\u00a0Hansa liidu<\/a> liikmed, kelle kaubasadamad j\u00e4id L\u00e4\u00e4nemere ja P\u00f5hjamere \u00e4\u00e4rde. Seda t\u00fc\u00fcpi laevu hakati kasutama alates aastast 1200.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

8. Karakk<\/h2>\n
\"15.<\/a>
15. sajandi flaami karakk<\/figcaption><\/figure>\n

Kaubandus P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Euroopa vahel laienes ning koos sellega hakkasid ka laevaehitajad omavahel ideid ja meetodeid vahetama. P\u00f5hja-Euroopa laevaehitajad hakkasid klinkerplangutusega kerede asemel kasutama sileplangutuse meetodit, mille puhul kinnitati lauad serv-serva vastu. See v\u00f5imaldas neil valmistada suuremaid keresid. Nad lisasid ka lisamastid ja kolmnurkse ladinapurje, mis v\u00f5imaldas laevadel tuult paremini \u00e4ra kasutada. S\u00fcgav kere, k\u00f5rged ahtri ja v\u00f6\u00f6ri kindlused ja ahtrisse paigaldatud rool j\u00e4id endiselt alles. Tulemuseks oli esimene t\u00e4islaev – karakk.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

9. Karavell<\/h2>\n
\"15.\u00a0sajandi<\/a>
15.\u00a0sajandi Portugali karavell<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5una-Euroopa vajas p\u00f5hjaga kauplemiseks suuremaid laevu ning seet\u00f5ttu ehitati ka seal karakke, mida tunti nime all\u00a0naos<\/em>. Need laevad olid pikkade reiside jaoks liiga suured ja aeglased ning seet\u00f5ttu valisid Portugali meremehed<\/a>\u00a0Aafrika ranniku avastusretkede l\u00e4biviimiseks ladinapurjestusega karavellid, mis olid v\u00e4iksemad ja voolujoonelisemad ning mille disain p\u00f5hines Araabia kalalaevadel, mida kutsutakse\u00a0dhow<\/a>\u2019ideks.\u00a015. sajandi l\u00f5puks olid Euroopa purjekad suutelised ookeani \u00fcletama. Kompassid aitasid \u00e4ra hoida kogemata ringiratast purjetamist ning nii otsustasidki Euroopa meremehed minna maailma avastama ja proovida leida uusi mereteid Aasia v\u00fcrtsisaarteni.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

10. Hiina d\u017eonki<\/h2>\n
\"15.\u00a0sajandi<\/a>
15.\u00a0sajandi Hiina d\u017eonki<\/figcaption><\/figure>\n

D\u017eonki on Hiina purjelaev, mis loodi 2. sajandil eKr ning seda kasutavad m\u00f5ned kalamehed veel t\u00e4nap\u00e4evalgi. 1405-1433 tegi d\u017eonkide laevastik seitse ekspeditsiooni \u00fcle India ookeani Hiinasse. Massiivne \u00fcheksamastiline lipulaev, mis r\u00e4\u00e4gitakse olevat 150 meetrit pikk, oli Mingi keisri usaldusv\u00e4\u00e4rse teenistuja Zheng He juhtimise all.\u00a0Seinataolised sisemised osad (vaheseinad) andsid kerele oluliselt tugevust juurde. Purjed muudeti j\u00e4medate bambusevartega j\u00e4igemaks ning laeva juhtimiseks oli neil \u00fcks ahtrit\u00fc\u00fcr.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

11. Galeoon<\/h2>\n
\"17.\u00a0sajandi<\/a>
17.\u00a0sajandi Hispaania galeoon<\/figcaption><\/figure>\n

Hispaanial tekkis 16. sajandi alguses vajadus uut t\u00fc\u00fcpi s\u00f5jalaeva j\u00e4rele, mis kaitseks laevu, mis t\u00f5id Ameerikast varandust kodumaale<\/a>. Taheti laeva, mille puhul on omavahel kombineeritud\u00a0nao<\/em>\u00a0suurus, purjed ning v\u00f6\u00f6ri ja ahtri kindlused ning karavelli siledus, kiirus ja man\u00f6\u00f6verdamisv\u00f5ime. Valmistati esimesed\u00a0galeoonid<\/a>.\u00a0Hispaania s\u00f5jagaleoonid olid suured kolmemastilised laevad, mis olid varustatud kahuritega. Neil olid paksud puidust k\u00fcljed ning nende ahtriosa oli rikkalikult kaunistatud. Neil olid hiiglaslikud purjed, mis tuli raskete k\u00f6ite abil \u00fcles v\u00f5i alla t\u00f5mmata. Galeoone kasutati 1588. aastal\u00a0Hispaania<\/a>\u00a0ja Inglise laevastiku vahelises lahingus.<\/p>\n

 <\/p>\n

<\/h2>\n

12. Purjede ajastu<\/h2>\n
\"HMS<\/a>
HMS Britannia, 1682. aastal valminud Briti s\u00f5jalaev<\/figcaption><\/figure>\n

Purjede ajastuks kutsutakse perioodi, mil kauba transportimisel ja merelahingutes domineerisid purjelaevad. See algas 16. sajandil ja kestis 19. sajandi keskpaigani. Sel ajal kandsid raataglasega purjelaevad Euroopa maadeavastajaid ja uusasunikke paljudesse maailma punktidesse. Fregatt ehk s\u00f5jalaev oli kolmemastiline, kuni 60 meetrit pikk ning sellel oli kuni kolm kahuritega tekki. Purjelaevad nagu klipper ja park saavutasid oma maksimaalse kiiruse ja j\u00f5udluse 19. sajandi teisel poolel ning siis hakkasid meredel domineerima\u00a0aurikud<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

13. Klipper<\/h2>\n
\"Maal<\/a>
Maal klipperist<\/figcaption><\/figure>\n

Umbes 150 aastat tagasi v\u00f5istlesid omavahel suured purjelaevad klipperid selle nimel, milline neist ulgumerel k\u00f5ige kiirem on. Lastiks tee ja j\u00f5uallikaks ainult tuul – nii kihutasid klipperid pidevalt Hiina ja Euroopa vahelt, mis katab vahemaa poolest \u00fcle poole maakera \u00fcmberm\u00f5\u00f5dust ning see vahemaa l\u00e4biti umbes 100 p\u00e4evaga. Kiiruse saladuseks oli suur purjepindala, mis kasutas \u00e4ra ka n\u00f5rka tuult ning voolujooneline kere.<\/p>\n

P\u00e4rast 1869. aastal\u00a0Suessi kanali<\/a>\u00a0avamist varises teega kauplemise \u00e4ri klipperite jaoks kokku – need ei suutnud kunagi s\u00f5ita nii kiiresti kui aurulaevad, mis said n\u00fc\u00fcd j\u00e4tta vahele teekonna \u00fcmber Hea Lootuse neeme. Klipperid nagu n\u00e4iteks 1869. aastal valminud Inglise laev \u00a0Cutty Sark<\/em>, keskendusid villaga kauplemisele ja immigrantide transpordiga Inglismaa, Austraalia ja Uus-Meremaa vahel, kuigi ka see l\u00e4ks peagi aerulaevade k\u00e4tte.<\/p>\n

14. Parklaev<\/h2>\n

Park oli suure mahtuvusega mitmemastiline purjelaev, mis transportis Euroopa, L\u00f5una-Ameerika ja Austraalia vahel puistlasti nagu n\u00e4iteks vilja. V\u00e4ike meeskond tuli parki lihtsa taglasega ilusti toime.<\/p>\n

\"Parklaev\"<\/a>
Parklaev<\/figcaption><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Esimestel purjelaevadel oli \u00fcks mast, mille k\u00fclge oli kinnitatud raapuri. Laevameistrid on sajandite jooksul purjelaevade purjesid (taglast) mitmel erineval viisil kohandanud, et need tuult palju efektiivsemalt kinni p\u00fc\u00fcaksid. Raapurje puhul ripuvad purjed peelepuu k\u00fcljes. Pikipurjestustaglase korral ripub puri peelepuu k\u00fcljes paralleelselt laeva k\u00fclgedega, olles k\u00fclgedelt puhuva tuule korral palju efektiivsem. 15. sajandil olid paljudel […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[13],"tags":[],"class_list":["post-2986","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-purjetamise-teooria-ja-tarkus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2986"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2986\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":342952,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2986\/revisions\/342952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}