{"id":1990,"date":"2015-02-28T18:57:33","date_gmt":"2015-02-28T16:57:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.purjetamine.com\/?p=1990"},"modified":"2016-05-05T00:29:09","modified_gmt":"2016-05-04T22:29:09","slug":"osa-2-seiklus-mis-jaab-meelde-terveks-elukspurjekaga-finisterrest-gibraltarile-corcubions-ankrus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/osa-2-seiklus-mis-jaab-meelde-terveks-elukspurjekaga-finisterrest-gibraltarile-corcubions-ankrus\/","title":{"rendered":"Osa 2. Seiklus, mis j\u00e4\u00e4b meelde terveks eluks\u2026purjekaga Finisterre\u00b4st Gibraltarile. Corcubions ankrus."},"content":{"rendered":"

Corcubions ankrus<\/h2>\n

Olime m\u00f5nda aega tegelenud laeva ankurdamisega kui siis n\u00e4gime taamalt meie poole liikumas mingisugust Hispaania piirivalve kaatrit, nimeks \u201eVirgen de la Luz\u201c, mis oli kirjutate uhkelt ninasse. Saime just ankru p\u00f5hja kinni ja purjed alla t\u00f5mmatud ja tervitasime raskelt meie poole traavivaid ametnike.<\/p>\n

\"Hispaania<\/p>\n

Pean \u00fctlema, et Hispaania merepolitsei ametnikud (v\u00f5rreldes nende Ameerika ametikaaslastega) olid v\u00e4ga v\u00e4ga viisakad, kuigi nad olid hambuni relvastatud (valmis igaks v\u00f5imaluseks). K\u00fclalised palusid ennast laeva kutsuda, kui kaater <\/a>meie laeva k\u00f5rvale s\u00f5itis ja neil k\u00f5igil oli v\u00f6\u00f6l revolver ja poolautomaat relvad olid \u00fcle \u00f5la. Nad tahtsid n\u00e4ha laeva pabereid, meie dokumente ja k\u00fcsisid m\u00f5ned k\u00fcsimused. Nad v\u00f5tsid meelsasti vastu meie poolt pakutud viskilonksud ja paki inglise sigarette ning nii saime loa randumiseks.<\/p>\n

Kipper j\u00e4i meelsamini laeva valvama ja polnud suurem asi \u201eturist\u201c, kui meie James\u00b4iga pisikese julla vette lasime ja rannikule veidi poode uudistama asusime. M\u00e4rkasime endil hulga pilke ja seda sellep\u00e4rast et Hispaanlased on loomult v\u00e4lismaalaste vastu v\u00e4ga uudishimulik, kuigi ma ise arvan, et enamuse pilte sai Jamesi lopsakas habe. Mehed j\u00e4id vahtima, naised itsitasid ja lapsed kogunesid suurest uudishimust l\u00e4hemale seda habemes v\u00f5\u00f5ramaalast uudistama. Nii juhtus igas sadamas l\u00e4bi suve, nii Portugali sadamates, kui ka Aafrika ja Malta omades. Mulle tundus, et James t\u00e4itsa naudib seda talle ootamatult s\u00fclle kukkunud kuulsusetunnet.<\/p>\n

\u201eTe gusta la barba?\u201c\u00a0 (\u201eKas habe meeldib?\u201c eesti keeles) k\u00fcsisid ma \u00fche v\u00e4ikese poisikluti k\u00e4est. Sellepeale ta ainult itsitas laialt.<\/p>\n

J\u00e4ime ankrusse terveks p\u00e4evaks ja ka j\u00e4rgmiseks, kuniks vali kirde tuul liigutas musti pilvi \u00fcle kuu, kui me \u00f6\u00f6pimeduses taevasse vahtisime ja v\u00e4ikese paadiga laeva tagasi aerutasime. Oli kuuenda juuli \u00f5htu ja ma \u00fctlesin James\u00b4ile, et parem oleks, kui homseks tuul vaibuks.<\/p>\n

Ma tundsin homset vaikset ilma ette ja saime sellele kinnitust, kui liikusime tasaselt lahe keskel Finisterre\u00b4is. Ma peaaegu seisime ja ainuke asi mis meid liigutas oli hoovus. Suur puri oli tuulest t\u00fchi ja sellele vaatamata k\u00e4is k\u00fcljelt k\u00fcljele ja tegi valju h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

L\u00f5unaks saabus lahele paks ja niiske udu. Olime neli miili Finisterre\u00b4st edelas ja \u00fcsna pea hakkas udusireeniaparaat valjult \u00fc\u00fcrgama.<\/p>\n

Hilisl\u00f5unaks ei olnud tuulest haisugi ja kipper <\/a>otsustas et l\u00e4hme Finnisterre linnasadamasse ja ootame udu m\u00f6\u00f6dumist. K\u00e4ivitasime mootori ja liikusime l\u00e4bi s\u00fcnge udu, tundes iga meetriga seda, kuidas udupasun meile l\u00e4hemale tuleb.<\/p>\n

Alguses tulid pasunast pikad helid aga mida aega edasi seda l\u00fchemaks ja valjumaks need muutusid. Ja siis tundus et udupasun j\u00e4\u00e4b meist ahtrisse maha, kuigi maad me ei n\u00e4inud. Kuulsime h\u00fc\u00fcatusi ja vaikseid laineid. Ja siis j\u00e4rsku, peaaegu maagiliselt, ilmus meie vaatev\u00e4lja hunnik kalapaate, iga\u00fches neis kuus v\u00f5i seitse mustade saabastega meest.<\/p>\n

\u201eHola, muy buenas,\u201c karjusin ma.<\/p>\n

\u201eBuenas tardas,\u201c vastas \u00fcks meestest.<\/p>\n

\u201eDonde esta el puero?\u201c<\/p>\n

\u201eAqui, aqui,\u201c ning kaasnes palju n\u00e4puga n\u00e4itamist ja karjumist ja paadid olid meie pardas. K\u00f6itsime kaks paati enda laeva k\u00fclge; paatide meeskond voolas sujuvalt meie laeva.<\/p>\n

K\u00e4is suur s\u00f5namulin ja arvutamine, n\u00e4idati n\u00e4puga ja karjuti, kipper samalajal inglise sigarette igas suunas laiali jagamas, pruunid n\u00e4pud neid haaramas. Viipasin Jamesile et ta l\u00e4hemalt vaataks ja rooli juurde liiguks, sest kaks v\u00e4ga agarat t\u00fc\u00fcpi olid t\u00fc\u00fcri enda k\u00e4tte haaranud ja laeva sadamasse juhtimas.<\/p>\n

Pimedus ja paks udu Finisterres<\/h2>\n

Niisiis olime Finnisterri j\u00f5udnud, saatjaks paks udu ja pimedus. Olime aga kuulnud lugusid nendest samadest meestest, kes meie laeva pardal just ringi siblisid, et nad v\u00f5ivad asju pihta panna ja laeva t\u00fchjaks teha. J\u00e4ime korda m\u00f6\u00f6da \u00f6\u00f6valvesse.<\/p>\n

\"purjekas<\/p>\n

Hommik oli udune ja lauspilves ja tuult ei kusagil. Mina ja James l\u00e4ksime linna v\u00e4rske toidukraami j\u00e4rele. Koht oli \u00e4\u00e4rmiselt r\u00e4pane ja v\u00e4ike, tuule keerutas tolmu igale poole. V\u00e4ikesed lapsed ja loomad jooksid iga nurga taga. Hobukaarikud tegin raginat, kui m\u00f6\u00f6da kivisillutist liikusid. \u00d5hus oli tunda higi ja vaesuse l\u00f5hna.<\/p>\n

L\u00f5unaks olime l\u00e4binud kaks \u00fcksildast miili majakani, et tolle vahiga paar s\u00f5na juttu ajada. Tema naine pakkus meile mingit liik madu, mida rannast merep\u00f5hjast saab.<\/p>\n

\u00dcheksanda hommikul aitas meil edasi liikuda kerge taganttuul. Liikusime terve p\u00e4eva v\u00e4ltel vaikselt m\u00f6\u00f6da rannikut. Minu jaoks oli see \u00fcks ilusamaid rannikuid mida ma eales n\u00e4inud olen. Finisterre\u00b4st kuni Sillerio neemeni, distantsilt 50 meremiili augustasid rannikut s\u00fcgavad lahed, mida Hispaanlased kutsuvad \u201erias\u00b4steks\u201c. Lahe sisses\u00f5ite varjasid v\u00e4ikesed saared ja kogu \u00fcmbrust ilustas kollane-roheline Galicani maaelu. Kohtade nimed olid vastavalt v\u00e4ga ilusad: Muros, Arosa, Pontevedra. Kui ma peaks valima k\u00f5ige ilusama paiga nendest k\u00f5igist, siis selleks oleks Vigo Bay, mille poole me laeva v\u00f6\u00f6ri n\u00fc\u00fcdseks keeranud olime.<\/p>\n

Edelast oli t\u00f5usnud videviku aegu briis ja puhus \u00fcsna v\u00e4rskendavalt maa poolt. Rannikult oli n\u00e4ha valgust ja alus liikus \u00fcsna kiiresti m\u00f6\u00f6da vett (mulle tundus, et jaht oli l\u00f5puks oma jalad tagumiku alt v\u00e4lja v\u00f5tnud ja jooksma hakanud). Et 19 tonnise ja 56 jala pikkust jahti liigutada, on vaja \u00fcsna m\u00f6\u00f6dukat \u00f5huliikumist.<\/p>\n

Peale l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki oli James\u00b4i kord vahikord \u00fcle v\u00f5tta.\u00a0 Kipper k\u00e4is edasi-tagasi teki ja kajuti vahet, k\u00e4es \u00fcks imelik kompass, mida mina enne oma silmaga n\u00e4inud ei olnud. Kompassiks oli v\u00e4ga lihtsa ehitusega RAF-t\u00fc\u00fcpi kompass. Kipper hoidis kaaderv\u00e4rki oma silmade k\u00f5rgusel, vaatas l\u00e4bi prisma, otsis merel m\u00e4rki v\u00f5i valgust ja m\u00e4rkis tulemused paberile \u00fcles. Saadud m\u00f5\u00f5tmised olid uskumatult t\u00e4psed!<\/p>\n

Meil oli v\u00e4ga tore. Kipper h\u00fc\u00fcatas alt kajutist, \u201e Otsi lamiga posti pakpoordist\u201c. Ja ma vaatasin, ajastasin valguse n\u00e4gemise ja h\u00fc\u00fcatasin vastu.<\/p>\n

Tuul hoidis ilusti ka kesk\u00f6\u00f6 paiku ja logisse olime kandnud 13 miili kahe tunni jooksul. Mina istusin vaikselt t\u00fc\u00fcris alates l\u00f5unast, korra k\u00e4isin ainult kajutis einestamas ja ma polnud p\u00f5rmugi v\u00e4sinud ja minu meelest oli see \u00e4\u00e4rmiselt l\u00f5bus James\u00b4ile andmeid edastada. Saime k\u00e4tte sihi ja kipper otsustas, et l\u00e4hme l\u00e4bi kitsa taganttuule kursi Vigo lahte Bayona saare ja mandri vahel.<\/p>\n