{"id":1976,"date":"2015-02-20T19:53:39","date_gmt":"2015-02-20T17:53:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.purjetamine.com\/?p=1976"},"modified":"2016-05-05T00:29:12","modified_gmt":"2016-05-04T22:29:12","slug":"osa-1-seiklus-mis-jaab-meelde-terveks-elukspurjekaga-finisterrest-gibraltarile-kirjutanud-edward-olmstead","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/osa-1-seiklus-mis-jaab-meelde-terveks-elukspurjekaga-finisterrest-gibraltarile-kirjutanud-edward-olmstead\/","title":{"rendered":"Osa 1. Seiklus, mis j\u00e4\u00e4b meelde terveks eluks\u2026purjekaga Finisterre\u00b4st Gibraltarile. Kirjutanud Edward Olmstead."},"content":{"rendered":"

See lugu on originaalis kirjutatud kellegi teise poolt. Antud lugu on v\u00e4ga p\u00f5nev ja v\u00e4ga mahukas lugemine. Purjetamishuvilistele kindlasti v\u00e4ga m\u00f5nus lugemine. Lugu on t\u00f5lgitud inglise keelest eesti keelde.<\/em><\/strong><\/p>\n

Kirjutanud Edward Olmstead. Originaal tekst.<\/a><\/p>\n

Suvel, 1955ndal aastal seadis 22 aastane Massachusett\u00b4ist p\u00e4rit noormees Hispaania p\u00f5hjarannikult v\u00f6\u00f6ri Malta poole, ise teadmata, et sellest kujuneb ta elu suurim 3-n\u00e4dalane seiklus. Asjal on ka \u00fcks kurb pool. Nimelt j\u00e4i see seiklus talle viimaseks. Ei hukkunud Ed Olmstead k\u00fcll laeva\u00f5nnetuses, vaid v\u00f5ttis endalt elu, kui oli eluseikluselt tagasi \u00dchendriikidesse saabunud. <\/em><\/p>\n

Ed\u00b4i vend Bill, olles n\u00fc\u00fcdseks 93 aastane, ei saanudki oma venda kunagi p\u00e4riselt tundma. Ta on aga kinni hoidnud unistusest, et kunagi saab tema venna poolt kirjutatud lugu avalikuks. See lugu on muutmata kujul kirjatud Ed Olmsteadi poolt. Lugu pole uuendatud ega muutetud ja tema kirjutamis-stiil on samaks j\u00e4\u00e4nud. Kindlasti l\u00e4heb t\u00f5lkes \u00fcht-teist kaduma, aga ma anna oma parima, et lugu teieni tuua. Ma v\u00e4ga loodan ,et naudite seda seiklust!<\/em><\/p>\n

Mais, 1955ndal aastal purjetasid\u00a0leitnant-kolonel Patrick Phibbs ja komand\u00f6r Hugh Marshall (m\u00f5lemad pensionil) koos kahe teise kaaslasega Phibbsi suure kutteriga Inglismaalt La Corunasse p\u00f5hja Hispaanias.<\/p>\n

Alus kuulus kolonel Phibbsile ja oli talle kodu eest ja ainus transpordi vahend; ta oli j\u00e4\u00e4nud talve sadamasse Maltal.<\/p>\n

See oli pea kahek\u00fcmne tonnine kutter, mis oli ehitatu 1904ndal aastal Porthleuris. Alus oli 56 jala pikkune, 48 jalga veeliinist, 13 jalga lai ja s\u00fcvisega 8 jalga. Alusele oli j\u00e4etud originaalne fopaa purjestus. Viide: millest purjekas koosneb<\/a>.<\/em><\/p>\n

\"kutter<\/p>\n

Kuigi laevale oli tehtud m\u00f5ned muudatused kajutisse ja paigaldatud lisav\u00f5imsust ning katus kokpiti kohale, oli see 50 aastat vana alus endiselt hea seisukorras ja v\u00e4ga h\u00e4sti hoitud. Alusele oli ristinimeks antud v\u00e4ga sobivalt \u201eOLGA\u201c.<\/p>\n

Kui ma saabusin <\/em>oma mootorratta seljas Saksmaalt l\u00e4bi Madridi La Corunasse, oli OLGA koduks Coruna Jahiklubi kai. Oli esimene Juuli. Pardale olid j\u00e4\u00e4nud ainult kolonel Phibbs ja tema s\u00f5ber komand\u00f6r Marshall; kaks teist reisikaaslast olid aluse vahetanud v\u00e4he luksulikuma vastu ja OLGA oli tegevusetult seisnud kai \u00e4\u00e4res juba kaks n\u00e4dalat. Laev seisis nukralt \u00fcksinduses ja kogus oma liinide vahele t\u00f5rva ja m\u00e4\u00e4rdunud \u00f5li veeliinile ja samuti oli juba mitmes kord eba\u00f5nnestud kohalikkest kokku panna p\u00e4devat meeskonda.<\/p>\n

Kolonel tegi mulle pakkumise, et viime koos laeva Gibraltarile ja ma oli n\u00f5us.<\/p>\n

\u201eMa l\u00e4hen siis kohe varsti hulluks, kui ma siia pikemalt peatuma j\u00e4\u00e4n\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

Kolonelil oli tuli takus, et kiirest meeskond kokku panna, et laev ruttu Vahemerre saada v\u00f5i minna koju Inglismaale tagasi l\u00e4bi Biscay lahe. Asjalood olid sedasi, et kiirustada tuli, sest Briti valuutareeglid olid v\u00e4ga ranged; nimelt v\u00f5is Briti valuutat kulutada v\u00e4lismaal korraga ainult 50 naela ja see limiit oli t\u00e4is saamas. Ta sai endale lubada virelemist Gibraltaril v\u00f5i Maltal aga raha Hispaanias peatumiseks tal enam ei j\u00e4tkunud.<\/p>\n

\"purjekaga<\/p>\n

Kolm meest oli endiselt liiga v\u00e4he nii suure alusega ookeani \u00fcletama hakata. Nii ma siis panin kipperi korraldusel oma mootorrattale h\u00e4\u00e4led sisse ja s\u00f5itsin l\u00e4hedalasuvasse merev\u00e4e sadamasse El Ferrol, et ehk sealt leida mees, kes meie meeskonda t\u00e4iendaks. Tagasi tulin ma aga \u201et\u00fchjade k\u00e4tega\u201c.<\/p>\n

Kipper \u00fctles: \u201eOlgu peale. Kui me kohe pihta ei hakka, ei j\u00f5ua me kunagi mitte kuhugi. Me alustame esmasp\u00e4eval, kui see teile meelej\u00e4rele on.\u201c<\/p>\n

Minule oli see ettepnake meeltm\u00f6\u00f6da, samuti ka James\u00b4ile (komand\u00f6r Marshalli kutsuti sedasi). Tal lihtsalt oli pehmelt \u00f6eldes \u201ekopp ees\u201c Corunast. Niisiis oli asi otsustatud. Minek on esmasp\u00e4eval.<\/p>\n

K\u00e4tte j\u00f5udis esmasp\u00e4eva hommik. See oli neljas juuli. Hommik oli ideaalne aeg ettevalmistusteks ja laeva \u00fclevaatuseks. Kipperi saatsime mootorrattal\u00a0puuvilja turule, mille l\u00e4hedal ma elasin.<\/p>\n

Merele \u00e4ra<\/strong><\/h2>\n

L\u00f5una paiku lahkusime Corunast ja alustasime oma seiklust. P\u00e4ev oli soe ja udune ning puhus v\u00e4ga \u00f5rn p\u00f5hja briis. Me purjetasime jahtklubi<\/a> alast v\u00e4lja. James oli alumiste vallide juures, mina toimetasin topi valliga. Kipper t\u00fc\u00fcris ja andis m\u00f5ista, et see oli hirmu\u00e4ratavalt raske (mitte keeruline).<\/p>\n

Seadsime \u00fcles grootpurje, marsspurje (peapurje kohal), taakseli ja kliiveri ja s\u00f5itsime tihttuules sadama halsil lahe p\u00f5hjapoolse \u00e4\u00e4re suunas. J\u00f5udsime Ria de El Ferroli \u00e4\u00e4rde ja sealt edasi ootab \u00e4\u00e4retu meri.<\/p>\n

Meenutasin seda, millal ma viimati merel olin. See oli 2,5 aastat tagasi suvel, mil ma s\u00f5itsin v\u00e4ga l\u00fchikese ja igavav\u00f5itu otsamerev\u00e4e laevaga New Yorkist Bremerhaven\u00b4isse. P\u00e4rastl\u00f5una m\u00f6\u00f6dus ja laev liikus \u00fchtlaselt p\u00f5hjapoole, tundsin, et mu k\u00f5ht eriti h\u00e4sti pidevale \u00f5\u00f5tsumisele h\u00e4sti ei vastanud. \u00d5htuks oli mul p\u00e4ris kehva olla ja istusin vaikselt omaette roolipinni juures, kui James samal ajal muretult kipperiga kajutis lobises. T\u00f5usin p\u00fcsti ja p\u00fc\u00fcdsin silmatorkamata end l\u00f5bus naeratus n\u00e4ol reelingu poole hiivata. Tegelikult said teised aru, et mul hakkas just v\u00e4ga halb ja enam kohapeal oodata ei suuda.<\/p>\n

Kipper kiikas kohe korraks tekile ja \u00fctles \u201eNo noh\u201c.<\/p>\n

\u201eN\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik korras\u201c \u00fctlesin ma suhteliselt haledalt, \u201en\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik korras\u201c ja komberdasin oma tagasi rooli juurde. Arutlesin endamisi, et kipper kindlasti m\u00f5tles, et mis mehe ta k\u00fcll endaga kaasa v\u00f5ttis.<\/p>\n

Leppisime kokku, et mina olen esimesena vahis kaheksast 12ni \u00f5htul ja et James hoiab mul silma peal ja keeras ennast kokpitti teki sisse k\u00e4garasse. Kes teab ehk muidu oleksin laeva navigeerinud Hispaania <\/a>rannikusse.<\/p>\n

Seilasime rahulikus tuules l\u00e4\u00e4ne suunal suure Ibeeria v\u00e4ina suunas Cape Finnisterist p\u00f5hjas.<\/p>\n

Peale \u00fcheksat oli juba t\u00e4iesti pime ja ainuke valgus mida me n\u00e4gime oli Sisargase saare \u00f5rnalt plinkiv majakas (nagu k\u00f5ik Hispaania ranniku majakad). Kipper seisis pikka aega p\u00e4rituules ja proovis rohkem ainu saada sellest mustast pilvemassist, mis aegam\u00f6\u00f6da kattis kogu p\u00f5hja taeva ja seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus j\u00e4rsult minu poole, \u201eOlgu peale, kutsu mind, kui n\u00e4ed j\u00e4rgmist ranniku poid\u201c ja kadus alla kajutisse.<\/p>\n

James pistis uniselt pea teki alt v\u00e4lja. Alus oli vaikne. S\u00f5itsime ilma valguseta. Umbes kella \u00fcheteistk\u00fcmneks t\u00f5usis tuul kiirelt ja laev hakkas \u00fcsna j\u00f5udsalt edasi liikuma. Merehaigus oli taandunud ja ma m\u00f5tlesin endamisi, et olen esimest korda \u00f6\u00f6vahis peale 1953ndat aasta Bahamal.<\/p>\n

Kesk\u00f6\u00f6ks n\u00e4itas logi, et oleme l\u00e4binud 24 meremiili La Corunast alates. James oli \u00fcleval ja hetke p\u00e4rast ronis ka kipper kajutist v\u00e4lja ja t\u00f5mbas jaki \u00fcle h\u00f5lma.<\/p>\n

\u201eNo nii poisid, laske siit jalga\u201c \u00fctles kipper. J\u00e4in veel hetkeks tekile ja pistsin nahka \u00fche mahlase Hispaania apelsini ja seej\u00e4rel liikusin \u00f5rnalt vilet puhudes oma koikusse.<\/p>\n

Varajaste hommikutundide saabudes olime \u00e4sja m\u00f6\u00f6dunud Cape Villanost ja seadnud oma kursi kagusse. Koiduks oli tuul langenud nulli ja n\u00f5nda vaikselt libises Cape Torina horisondilt meie vaatev\u00e4lja olles hommikuses udus v\u00e4ga ilus. Siin on see koht, kus rannik keerab j\u00e4rsult l\u00f5una poole, Finnisterre\u00b4ist 10 miili \u00fcleval.<\/p>\n

Kella \u00fcheks peale l\u00f5unat olime neemele ringi sisse s\u00f5itnud. Oli m\u00f5nusalt soe ja puhus \u00f5rn kirde briis. Kipper tegi otsuse, et peatume Corcubion\u00b4i lahes ja hiivame ankru. Mulle tundus see kui v\u00e4ga hea tuule raiskamisena, mis parajasti puhus, aga ilmselt kipper tundis, et James eitunne ennast h\u00e4sti ja parem on kui ootame asjade paranemist.<\/p>\n

Pealel\u00f5unane briis <\/a>oli puhanguline ja tugev ja seilasime selle tihttuules kiiresti lahetaguse neeme suunas. Rannikul\u00e4hedal muutisid puhangud v\u00e4ga tugevaks ja l\u00fckkasid laeva \u00fcsna suurde kreeni. Me kr\u00fcssasime targalt Corcubioni abajas. Abajas oli pikk ja s\u00fcgav mere \u201ek\u00e4si\u201c, umbes miili laiune: see oli ideaalne koht ankrusse j\u00e4\u00e4miseks, v\u00e4ljaarvatud juhul, kui puhub l\u00f5unasuunalise tuul. Meie seljataha j\u00e4id Hispaania m\u00e4ed, mida valgustas ere p\u00e4ikesevalgus.<\/p>\n

Teine\u00a0osa:\u00a0https:\/\/purjetamine.com\/osa-2-seiklus-mis-jaab-meelde-terveks-elukspurjekaga-finisterrest-gibraltarile-corcubions-ankrus\/<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See lugu on originaalis kirjutatud kellegi teise poolt. Antud lugu on v\u00e4ga p\u00f5nev ja v\u00e4ga mahukas lugemine. Purjetamishuvilistele kindlasti v\u00e4ga m\u00f5nus lugemine. Lugu on t\u00f5lgitud inglise keelest eesti keelde. Kirjutanud Edward Olmstead. Originaal tekst. Suvel, 1955ndal aastal seadis 22 aastane Massachusett\u00b4ist p\u00e4rit noormees Hispaania p\u00f5hjarannikult v\u00f6\u00f6ri Malta poole, ise teadmata, et sellest kujuneb ta elu […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[76],"tags":[77,3],"class_list":["post-1976","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-purjetamise-jutud","tag-kutter","tag-purjetamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1976"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1976\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}