{"id":1675,"date":"2014-04-15T15:51:13","date_gmt":"2014-04-15T13:51:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.purjetamine.com\/?p=1675"},"modified":"2023-03-26T07:35:41","modified_gmt":"2023-03-26T05:35:41","slug":"sissejuhatus-naissaare-hoonestusse-ja-majade-ajalikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/sissejuhatus-naissaare-hoonestusse-ja-majade-ajalikku\/","title":{"rendered":"Sissejuhatus Naissaare hoonestusse ja majade ajalikku"},"content":{"rendered":"

Enamik Naissaare maju olid \u00fcmarad palkidest puumajad. Kahjuks ei ole meil t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik enam saarel vanu eluhooneid uurida, sest need h\u00e4vitati 1970. aastatel n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4elaste poolt, kes majade peal sihtm\u00e4rkide tabamist harjutasid. Seega p\u00f5hinevad meie teadmised peamiselt fotodel ja kirjeldustel.<\/p>\n

L\u00e4bi aegade on Naissaare arhitektuur saanud tugevaid m\u00f5jutusi L\u00f5una-Soomest ja Rootsist, millega saab seletada ka m\u00f5ningaid Naissaare taluehituse erip\u00e4rasid v\u00f5rreldes mandriga, n\u00e4iteks harjumust rajada loomade pidamise hooned elumajast v\u00f5imalikult kaugele.<\/p>\n

Hilisemat, 20. sajandi algusest ning s\u00f5dadevahelisest perioodist p\u00e4rit hoonestust v\u00f5ib aga lugeda L\u00f5una-Soome<\/a> ehituskultuuri k\u00f5ige kaunimaks n\u00e4iteks P\u00f5hja-Eestis, mille tegi v\u00f5imalikuks naissaarlaste <\/a>j\u00f5ukus. Neil oli piisavalt vahendeid oma ehitusalaste ideaalide realiseerimiseks.<\/p>\n

\"Saare<\/p>\n

Vanema perioodi ehitiste kohta Nais-saarel on teada v\u00e4ga v\u00e4he<\/a>, kuid m\u00f5ningad allikad siiski leiduvad. Daniel Matsson (1859-1883) on 1876. aastal joonistanud \u00fcles oma kodutalu koos k\u00f5igi selle ehitistega. Need on lihtsakoelised ristpalkhooned, millest elumajal on aknad ning mantelkorsten. Lisaks on hoonekompleksis veel mitu aita ning ranna l\u00e4hedal paiknev saun, millel samuti leidub aken. Aitadel aknaid polnud.<\/p>\n

Enamikul ehitistest on roo- v\u00f5i \u00f5lgkatus. Ilustused hoonetel puuduvad, ainsaks lisandiks on elumaja ukse kohal paiknev v\u00e4ike varikatus. Matssoni e majapidamises leidub veel kaetud kaev ja kividega vooderdatud maakelder.<\/p>\n

P\u00f5hja-Eesti saartel oli tava ehitada laudad ja muud k\u00f5rvalhooned elumajast eraldi. Nii ei olnud ka Naissaarel rehielamu t\u00fc\u00fcpi hooneid, mida mandri-Eestis 19. sajandi l\u00f5pul veel k\u00f5ikjalt leida v\u00f5is, kuna saarel vilja ei kasvatatud, sest sobivat maad oli v\u00e4he.<\/p>\n

Esialgu olid elamutes mantelkorstnad, millele 19. sajandi viimasel veerandil alanud \u00fcmberehituste buumi ajal hakati lisaks kahhelahjusid ehitama. Mantelkorstna leiame ka algselt Holmidele kuulunud, kuid hiljem Bergide omandusse l\u00e4inud maja kohta tehtud joonisel, mille valmistas 1947. aastal Daniel Berg. Sooja hoidmiseks kaeti korstnaava m\u00f5nikord puuluugiga, mida sai toast n\u00f6\u00f6riga liigutada.<\/p>\n

\u00dcldiselt olid Naissaarel vanemal <\/a>ajal kasutusel muldp\u00f5randad ning katused kaeti \u00f5lgede v\u00f5i laastudega. Lisaks arhiiviallikatele ja m\u00e4lestustele on s\u00e4ilinud \u00fcksikuid fotosid vanemat t\u00fc\u00fcpi elumajadest. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on 1897. aastast p\u00e4rinev foto perekond Bergide elumajast. Kuigi \u00fcldmulje on veel selgelt lihtsakoeline, siis ometi leiame m\u00e4rke juba hoonete kaunistamisest. N\u00e4iteks ei ole uks enam lihtne laudadest kokkul\u00f6\u00f6dud moodustis, vaid v\u00e4rvitud ja geomeetrilist mustrit kandev.Ka maja ise on juba suurem ning uhkem, sest kuigi hoone p\u00f5hiosa \u00a0on \u00fchekorruseline, leidub selle keskosas kahekorruseline juurdeehitis, mis \u00fchtlasi jagab maja kaheks, millest \u00fchele k\u00fcljele j\u00e4\u00e4b avatud katusealune.<\/p>\n

\"Vanad<\/p>\n

Vanem, juba 18. sajandi l\u00f5pust p\u00e4rinev hoonestus sai 20. sajandi alguses uue n\u00e4o – seinapalkidele pandi laudvooder, mantelkorstnad asendati moodsate kahhelahjudega (kuigi m\u00f5nikord j\u00e4i ka vana korsten alles), k\u00f6\u00f6kidesse ilmusid raudpliidid, ehitati klaasitud verandasid ja ehiti akna ning katuseservad puitpitsiga. S\u00e4\u00e4rane majade moodsamaks muutmine oli 20. sajandi alguses levinud laiemalt P\u00f5hja-Eestis ja kaugemalgi. Eriti populaarseks muutus see 1930. Aastatel, kui alustati kodukaunistamise kampaaniatega.<\/p>\n

Naissaare vanemad hooned said tugevalt kannatada Esimese maailmas\u00f5ja k\u00e4igus. N\u00e4iteks h\u00e4visid perekond Holmile kuulunud kolm elumaja, mis olid ehitatud arvatavasti juba 18. sajandi l\u00f5pul. Olga Viliberg on pilti, mis neile p\u00e4rast s\u00f5da Naissaar, <\/a>tagasi p\u00f6\u00f6rdudes avanes, kirjeldanud j\u00e4rgmiselt: ,,Maja ja hooned n\u00e4gid v\u00e4lja nii kui oleks orkaan neist \u00fcle k\u00e4inud. Aknad puruks l\u00f6\u00f6dud, uksed ripakile ja maha p\u00f5letatud.”<\/p>\n

See on kirja pandud Margit Rosen Norlini poolt ja tsiteeritud raamatust \u201eNaissaare lood\u201c (2001). Raamatu on eesti keelde t\u00f5lkinud Ivar R\u00fc\u00fctli. Raamatu saate osta\u00a0here<\/a>, et autorile toetust avaldada<\/em>.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enamik Naissaare maju olid \u00fcmarad palkidest puumajad. Kahjuks ei ole meil t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik enam saarel vanu eluhooneid uurida, sest need h\u00e4vitati 1970. aastatel n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4elaste poolt, kes majade peal sihtm\u00e4rkide tabamist harjutasid. Seega p\u00f5hinevad meie teadmised peamiselt fotodel ja kirjeldustel. L\u00e4bi aegade on Naissaare arhitektuur saanud tugevaid m\u00f5jutusi L\u00f5una-Soomest ja Rootsist, millega saab seletada ka […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[178],"tags":[5],"class_list":["post-1675","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-naissaar","tag-naissaar"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1675"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1675\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":343347,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1675\/revisions\/343347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}