{"id":1667,"date":"2014-04-15T15:11:55","date_gmt":"2014-04-15T13:11:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.purjetamine.com\/?p=1667"},"modified":"2023-04-15T10:51:05","modified_gmt":"2023-04-15T08:51:05","slug":"naissaar-ja-selle-varvikad-noored","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purjetamine.com\/eng\/naissaar-ja-selle-varvikad-noored\/","title":{"rendered":"Naissaar ja selle v\u00e4rvikad noored"},"content":{"rendered":"

Saare lapsed ja noored kaasati v\u00e4iksest peale igap\u00e4evasesse kalap\u00fc\u00fcki ja teistesse t\u00f6\u00f6desse. Oodati, et t\u00fcdrukud osaleksid majapidamist\u00f6\u00f6des ja k\u00f5iges muus. Asta, s 1928, jutustab, et enne hommikul kooli minemist l\u00fcpsis ta perekonna lehma, sest ema Fanny oli varakult mere \u00e4\u00e4res v\u00f5rke raputamas. R\u00e4im v\u00f5i kilu pidi ju kiiresti Tallinna kalaturule<\/a> minema. Peres oli m\u00f5nikord koduabiline, kuid see tegeles majapidamisega ning kalap\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6d ei tundnud. Poisid olid varakult vanemate omasugustega paatides ning \u00f5ppisid v\u00f5rkude panemist ja seda, kus kalastuskohad asusid. Kuid paatidesse v\u00f5eti kaasa ka t\u00fcdrukuid. S\u00f5udmise ja paadis v\u00f5rkude korrastamise oskus oli noortele enesestm\u00f5istetav. T\u00fcdrukud \u00f5ppisid v\u00e4iksest peale v\u00f5rke valmistama ja neid edukaks kalastamiseks korda seadma. Talvisel ajal, mil saart \u00fcmbritses j\u00e4\u00e4, istusid t\u00fcdrukud pikki p\u00e4evi, v\u00f5rgud hargi peal ning tegid v\u00f5rgun\u00f5eltega v\u00f5rke. Suvisel ajal vastutasid kooli\u00f5pilased lehmade karjatamise eest. Heinamaid oli v\u00e4he ning rohi kuivas liivasel maal \u00e4ra. Karjamaid tuli otsida kodust kaugelt.<\/span><\/p>\n

Poisid tegid talvel v\u00e4lit\u00f6id, sest pliidid ja ahjud vajasid pidevalt k\u00fcttepuid. Kuivad puud tuli metsast kelkudel koju vedada, saagida ja l\u00f5hkuda. Paljud poisid k\u00e4isid ka merelinde jahtimas. Saarlastele<\/a>, kelle jaoks kalal oli toidulaual suur roll, andis jaht liha n\u00e4ol head lisa. Ja paljudes peredes oli talvep\u00fchap\u00e4evadel pajas m\u00f5ni praetud merelind.<\/p>\n

Naissaarlased valmistusid talvel suuremat sorti h\u00fclgep\u00fc\u00fcgiks<\/h2>\n

Talvel valmistusid paljud mehed v\u00e4ga vanade traditsioonidega h\u00fclgep\u00fc\u00fcgiks. 2-4 eri vanuses mehest koosnev seltskond laadis paati toidumoona ja p\u00fcsse, lambanahkseid kasukaid, valgeid riideid ning kerge, rautatud jalastega s\u00f5udepaadi. J\u00e4\u00e4 levikust ja seisukorrast p\u00fc\u00fcti h\u00fclgeid s\u00f5ltuvalt L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjaosas ja mitmel pool Soome lahel. Mitmed h\u00fclgep\u00fc\u00fcdjad on r\u00e4\u00e4kinud, et j\u00f5udsid Soome lahel T\u00fctarsaartele, Ahvenamaa saarestikus K\u00f6kari ja Ut\u00f6 saarele ning Rootsi rannikul Roslagenile.<\/p>\n

\"Noored<\/p>\n

Nagu k\u00f5iki noored, tundsid ka Naissaare <\/a>t\u00fcdrukud ja poisid huvi laulu, muusika ja tantsu vastu. Eraldi noortemaja saarel ei olnud. Noored kogunesid kellegi elutuppa ja korraldasid tantsu\u00f5htuid. L\u00f5unak\u00fclas toimus see tavaliselt Medus-Osvaldi ja tema naise Viiu juures. P\u00fchap\u00e4eva\u00f5htuti v\u00f5is tantsida ka Reinode juures. Keegi t\u00f5mbas l\u00f5\u00f5tsa v\u00f5i m\u00e4ngis viiulit ja vahetevahel oli ka m\u00f5ni, kes oskas kitarri m\u00e4ngida. Noored laulsid meeleldi ning teadsid tolle aja populaarsemate laulude s\u00f5nu ja viise. K\u00f5ige tavalisemad tantsud olid reinlender, valss, polka, polka-masurka ja krakovjakk. Mitmes paaris ja reas tantsiti ka perekonnavalssi. Teinekord v\u00f5ttis m\u00f5ni kaasa v\u00f5tnud grammofoni ja plaate. Siis kuulati uusimaid linnalaule.<\/p>\n

\"Naissaare<\/p>\n

Suveajal l\u00e4ksid noored Taani kuninga aeda. Tallinnast tuli turistide l\u00f5bustamiseks ekskursioonilaevadega muusikuid. Tantsup\u00f5rand puudus, kuid rohu peal sai tantsida h\u00e4sti. Taani kuninga aias korraldati ka muusika, laulu ja tantsuga jaanipidusid. Jaanitulel oli siis pidutsemisel t\u00e4htis roll. 1930. aastatel korraldati tantsu- ja laulupidusid saare p\u00f5hjaosas s\u00f5jav\u00e4elaste juures. L\u00f5unak\u00fclast M\u00e4nnikult tulid noored auruveduriga Sussla m\u00f6\u00f6da kitsar\u00f6\u00f6pmelist raudteed. Kui Sussla ei t\u00f6\u00f6tanud, s\u00f5ideti rullnikon<\/i>’iga, nii kutsuti dresiini.<\/p>\n